Liivimaa kuningaks pürginud hertsog Magnus on ajalooline tegelane, kellest vist küll kõik on kuulnud, kuid peaaegu mitte keegi ei tea tast suurt midagi peale nime ja eksliku väite, et Põltsamaa oli tema "kuningriigi" pealinn.
"Lahutas, jäi peast ilma, suri, lahutas, jäi peast ilma, elas kuninga üle..." – selle tuntud vemmalvärsiga on kuningas Henry VIII kuus naist tavateadvuses defineeritud mitte niivõrd oma elude kaudu, kuivõrd viisi kaudu, kuidas need elud lõppesid.
Mõne aasta eest ilmus A. Adamsoni raamat „Hertsog Magnus: tema elu ja aeg”, milles autor esitas ootamatuvõitu väiteid (nt suur toetus Magnusele liivimaalaste seas, mõisamehed kui kohalik aadlimaakaitsevägi jne).
Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Hiiumaal asuvate rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest ning Hiiumaa mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest.
Raamatus vaadeldakse mitmete maade arhiivimaterjalide põhjal, missugused olid presidentide Konstantin Pätsi, Karlis Ulmanise ja Antanas Smetona suhted Nõukogude Liiduga; mis takistas Balti riikide poliitilist ja sõjalist koostööd; missugused olid Balti riikide suhted suurriikide Inglismaa, Saksamaa ja Nõukogude Liiduga ning Poolaga; mida kujutas endast 1930.
Magnus Ilmjärve märgilise tähendusega uurimuse "Hääletu alistumine" täiendatud uustrükk. 2004. aastal ilmunud ja riikliku teaduspreemia pälvinud raamat tekitas Eesti ühiskonnas ägedaid vaidlusi selles esitatud seisukohtade poolt ja vastu.
Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate praeguse Ida-Virumaa territooriumil asuvate rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest.
Kes vaatab, see näeb. Kuid see, mida ta näeb, sünnib suuresti vaataja silmades ja vaimus. Raamat annab ülevaate sellest, mida nägid loodusrahvad ja antiikaja inimesed, kui nad vaatlesid Päikest, Kuud, planeete ja tähistaevast. Vaadeldavale nimesid ja tähendusi omistades kujunes maailmapilt.
See on tõeline tuhkatriinulugu, mis jutustab ühest märkimisväärseimast naisest Inglismaa ajaloos, Emma Hamiltonist, kes suutis tänu oma ettevõtlikkusele ja sarmile välja rabelda rusuvast vaesusest ja tõusta ühiskonnaredeli kõrgeimale astmele.
Tiit Made viies ajalooraamat käsitleb Eestile murranguliselt katastroofilisi aastaid 1939–1941. Need olid aastad, mil Eesti poliitikud oskasid mängida hästiarenenud riigi rahvusvahelisse poliitilisse isolatsiooni ning loovutasid paukugi laskmata Vabadussõjas kätte võideldud isesisvuse ja vabaduse Nõukogude Liidule.
Kirjastus Argo | Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn | 688 8680 | argokirjastus at argokirjastus dot ee | Sisukaart